Siin on omavalitsused, kus on kõige rohkem laetavaid autosid

Elektriautode ja pistikhübriidide osakaal on väga erinev, olenevalt sellest, kus riigis me asume. Meie enim laetud omavalitsuses Danderydis on iga kolmas auto tasuline, samas kui kõige vähem laetud vallas Sorsele on kogu vallas vaid kuus tasulist autot.

Rootsis on registreeritud ligikaudu 420 000 elektriautot ja pistikhübriidi. See vastab 8 protsendile liikluses olevate autode koguarvust. Suurima protsendi võib leida Danderydi vallast – siin saab laadida veidi üle iga kolmanda auto. Kui tegime 2020. aastal sarnase võrdluse, tõusis Solna vald esikohale – kuid siis oluliselt väiksema protsendiga igast neljandast laetavast autost.

Hetkel on teisel kohal Solna (30,3%) ning järgnevad Nacka (23,0%), Sollentuna (21,4%) ja Stockholm (21,1%). Kuuendalt kohalt leiame Lundi, mis on nimekirjas esimene omavalitsus, mis ei asu pealinna piirkonnas. Lundis saab laadida iga viiendat autot. Selle tagant leiame ka Mölndali valla Västra Götalandis.

- Kui teedel näeme üha rohkem laetavaid autosid, siis riigis on suuri erinevusi. Kuigi elektriautode hinnad on langenud, tuleb siiski maksta rohkem kui samaväärse bensiini- või diiselauto eest. See, et jõukas Danderyd on tipus, pole juhus, ütleb Kvdbil müügijuht Daniel Odsberg.

Vähem laetud põhja poole

Sorsele vallas Västerbottenis on ainult kuus laetavat autot. See vastab 0,4 protsendile kogu autopargist ja on riigi madalaim. Sellele järgnevad naabervallad Dorotea ja Malå ning Arvidsjaur Norrbotteni maakonnas.

- Sorsele on laadimiskaardil juba ammu valge laik, nii et ma ei imesta. Viimasel aastal on vald aga palju panustanud laadimistaristu arendamisse ja just seda on meil vaja roheliseks üleminekuks. Tingimused tuleb luua kogu riigis, vahet pole, kas elad linnas või hajaasustusega piirkonnas, ütleb Daniel Oldsberg.

Seos paljude ametiautodega

Paljud laetavad autod on ettevõtete autod ja tarbeautod. Omavalitsustes, kus suur hulk autosid on ettevõtete omanduses, on laetavate autode osakaal tavaliselt suurem. See kehtib näiteks Nacka, Stockholmi ja Solna, aga ka Mölndali kohta. Ametiautosid on Lundil seevastu suhteliselt vähe. See teeb valla eriti huvitavaks, arvab Daniel Odsberg.

- Ei ole ühemõttelist vastust, miks Lunda elanikud kliimat nutikamalt sõidavad, kuid linn oli laadimistaristu laiendamisega varakult valmis ja pikka aega sai tasuta tasuda. Ilmselt avaldab mõju ka see, et Lund on ülikoolilinn ning teadus- ja innovatsioonikeskus. Lunda elanikel on tehnoloogia ja jätkusuutlikkusega ilmselt tihedam suhe kui keskmisel rootslasel, ütleb Odsberg.

Suurim tasutavate autode protsent:

1. Danderydi vald (34,1%)

2. Solna vald (30,3%)

3. Nacka vald (23,0%)

4. Sollentuna vald (21,4%)

5. Stockholmi linn (21,1%)

6. Lundi vald (20,7%)

7. Mölndali vald (16,9%)

Madalaim laetavate autode protsent

1. Sorsele vald (0,4%)

2. Dorothea (0,6%)

3. Malå (1,0%)

4. Arvidsjaur (1,1%)

5. Strömsund (1,1%)

6. Vilhelmina (1,1%)

7. Pajala (1,2%)

Koostamise kohta
Kvdbili statistika autode mahtude kohta Rootsis on võetud statistikafirma Vroom registreerimisandmete kogumist.