Iga teine rootslane sõidab aastaks 2030 elektriautoga

Tänapäeval moodustavad elektriautod alla 5 protsendi Rootsi autopargist. Aga elektrile üleminek läheb kiiresti – vähemalt kui autoomanikke endid uskuda.

2030. aastal kinnitab peaaegu iga teine autoomanik (45%), et sõidab elektriga, selgus meie koostöös Kantar Sifoga läbi viidud uuringust.

- See oleks oluline verstapost heitkoguste vähendamisel ja kliimaeesmärkide täitmisel. Kuid ilmselgelt on prognoosis ebakindlust. Autoturgu kontrollivad suuresti majandusarengud ja poliitikute tehtud otsused. Asjad võivad kiiresti muutuda, ütleb Daniel Odsberg, müügijuht Kvdbil.

Hind on probleem

Daniel Odsberg näeb suurima takistusena elektriautode kõrget hinda. Eelmisel sügisel kaotati 50–70 000 Rootsi krooni suurune boonus ning jätkuvalt kõrge inflatsioon ja lokkav intressimäärad on muutnud arvutuse potentsiaalsete elektriautode ostjate jaoks veelgi karmimaks. Tööstusorganisatsiooni Mobility Sweden andmetel on müük eraisikutele järsult langenud.

- Praegu on elektriauto paljude jaoks jääkülm ja see ei üllata mind sugugi. Küsitluse järel oleme näinud, et hind ja ökonoomsus on auto valimisel kõige olulisemad tegurid. Negatiivse trendi ümberpööramiseks ja endiselt suure huvi ärakasutamiseks elektriautodele ülemineku vastu tuleb poliitikal tegutseda kiiresti ja sihipäraselt. Sellega ei pea ma silmas seda, et boonus tuleb ilmtingimata uuesti kasutusele võtta, vaid tuleb luua majanduslikult soodne keskkond, mis muudab elektriautod taskukohaseks ja turvaliseks investeeringuks rohkematele inimestele, ütleb Odsberg.

Kõige aeglasem Põhja-Rootsis

Kõige meelsamini lähevad elektriautole üle mehed, nooremad ja keskealised. Veidi alla poole meestest märgib, et hakkab hiljemalt 2030. aastaks elektriautoga sõitma, naistest aga 39 protsenti. Vanuserühmades 18-29 aastat ja 30-49 aastat on see vastavalt 52 ja 53 protsenti, 50-64-aastaste seas on see näitaja 39 ja 65-79-aastaste seas vaid 30 protsenti.

Kuid olenevalt riigist, kus te elate, on ka suuri erinevusi. Suurlinnadest on eesotsas just Göteborg, kus on isegi oodata, et elektriautosid tuleb rohkem kui bensiini- ja diiselautosid. Göteborgiga liikumapanev jõud on kogu riiki vaadates samuti esikohal Lääne-Rootsi (49%), järgneb Lõuna-Rootsi Skåne ja Blekingega (47%). Üleminek on eeldatavasti kõige aeglasem Västernorrlandis ja Jämtlandis (25%) ning Västerbottenis ja Norrbottenis (32%).

- Peavad olema stiimulid fossiilkütustest loobumiseks, kuid peavad olema ka eeldused. Suures osas riigis on laadimisinfrastruktuur endiselt maha jäänud ja see aeglustab üleminekut. Külm ja pikad vahemaad on ka midagi, mis heidutab paljusid tarbijaid elektriautot ostmast, eriti Põhja-Rootsis, ütleb Daniel Odsberg, Kvdbili müügijuht.

Neile, kes tunnevad probleemina külmust ja ulatust, võib alternatiiviks olla pistikhübriid, ütleb Daniel Odsberg. Pistikhübriide võib pidada paremaks alternatiiviks kui tavalisi fossiilkütusel töötavaid autosid, sest need suudavad elektriga sõita lühemaid vahemaid.

- Valides pistikhübriidi, saate aidata kaasa negatiivsete keskkonnamõjude vähendamisele, saavutades samal ajal paindlikkuse ja turvalisuse, mis võimaldab sõita ka ebasoodsates tingimustes. Laadimishübriid võib olla ka suurepärane vahesamm elektritehnoloogia täieliku omaksvõtu suunas, ütleb ta.

Küsitlusest
Uuring viidi läbi Kantar Sifo veebipaneelis perioodil 12.-16.01.2023. Kokku küsitleti 1020 inimest, kellel kõigil on ligipääs autole. Veebipaneel on riiklikult esinduslik, värvatakse juhusliku valiku alusel. Kantar Sifo veebipaneelis enesevärbamist ei toimu.