Nii riis kui ka kiitus HVO-le

Süsihappegaasi vaatenurgast vaadatuna muutub diiselauto ühtäkki keskkonnasõbralikuks – kui seda tankida 100% HVO-ga. Siiski on HVO100 vastuoluline ja mitmed autotootjad kõhklevad.

HVO on hüdrogeenitud taimeõli ja on oma struktuurilt keemiliselt identne fossiilse diislikütusega. HVO aga kuulub fossiildiiseldiisli omast erineva ulatuse ja klassifikatsiooni alla ning vaid vähesed autotootjad kiidavad mõlema klassifikatsiooni oma mootorites heaks. Praegu on HVO100, nagu kütust nimetatakse, Peugeot, Citroën, DS ja Nissan heakskiidu. Kuid ka BMW, Volvo ja Mercedes on heakskiidu saamisel, kusjuures kaks viimast juba käivad projektis, kus taksod sõidavad HVO100-ga.

Puuduvad puudused – heitkoguste vaatenurgast vaadatuna

Lucien Koopmans, Chalmersi professor ning põlemis- ja tõukejõusüsteemide osakonna juhataja, on teinud katseid , mis ei näidanud HVO100-ga mingeid puudusi, vaid ainult positiivset mõju heitkogustele. Tuleb tunnistada, et nad on teinud ainult põlemiskatseid ja mitte ühtegi katset, mis näitaks, kuidas mootor aja jooksul mõjub.

Samuti räägib HVO eelistest Carl-Erik Sthernvall, riikliku automeeste liidu tehniline ekspert.

- Oluline on märkida, et teise põlvkonna taastuvkütust ei tohiks võrrelda esimese põlvkonnaga. Etanool, RME ja sarnased kütused on biokütuse tooremad vormid. HVO100, mis kuulub hoopis teise põlvkonna kütuste hulka, läbib rafineerimisprotsessi, mille käigus luuakse kütus, mille molekulid on põhimõtteliselt identsed fossiilse diislikütusega. See on erinevus ja see loob võimaluse fossiilkütuse täielikuks asendamiseks, ütleb Carl-Erik Stjernvall.

Vastuoluline tooraine

Lisaks asjaolule, et kütusepumpade kättesaadavus on kogu riigis tõsiselt piiratud, on keskkonnaaspekt vastuoluline. Millist keskkonnakasu me HVO100-ga saame, sõltub suuresti sellest, millist toorainet tootmises kasutatakse.

Kütust saab toota palmiõlist, toorainest, millel on teadaolevalt suur mõju vihmametsadele. Neste, mis on maailma suurim HVO tootja, toodab suure osa oma HVO diislist PFADis, mis on palmiõli tootmise jääkprodukt. Kuid PFAD on ka vastuoluline ja Rootsi valitsus otsustas hiljuti, et see tuleks Rootsi turult välja jätta, kuna seda peetakse palmiõlitööstuse osaks.

Uuringud aga käivad ja katseid tehakse ka teiste toorainetega. Tooraineks võivad olla näiteks kalatööstuse jäägid või tapajäätmed. Alternatiiv, mis siin põhjas autojuhtidele aktuaalne on, on männiõli, mida saab ammutada paberimassi tootmisest. Kahjuks on saadavus mõnevõrra piiratud ja on ka infot, et männiõli on külmatundlik.

Järgneb põnevas ja olulises kaasloos tänaste ja eriti tulevikuautode kütusest.

Faktikast: mis on HVO?

HVO tähistab Hydrogenated Vegetable Oil ja on Teknikens Världi andmetel taastuvkütus, mida saab segada diisliga või asendada diislikütust diiselmootorites. HVO toodetakse taimeõli või loomsete rasvade töötlemisel vesinikuga katalüsaatori mõjul.

Rasvhapped reageerivad gaasilise vesinikuga kõrgel temperatuuril ja kõrge rõhu all, luues diisliõliga identsed süsivesinikahelad. Ainus erinevus fossiilsest diislikütusest on see, et HVO-l on veidi madalam tihedus ja energiasisaldus.